Liigu sisu juurde

Doomscrolling ehk lõputu kerimine: miks me ei suuda lõpetada

Lugemise aeg: 8 minutit

Doomscrolling tähendab halbade uudiste ja sünge sisu sundkorras kerimist ka siis, kui see enesetunnet enam ei paranda, vaid halvendab. Lõpetada on raske kahel põhjusel: aju peab ohuinfot tähtsaks ja rakendused on ehitatud nii, et loomulikku peatuskohta ei tulekski. Harjumust saab siiski muuta, kui sead ümber nii telefoni kui ka oma õhtuse rutiini.

Mida doomscrolling tähendab?

Sõna on kokku pandud ingliskeelsetest sõnadest doom (hukk, häving) ja scrolling (kerimine). Eesti keeles ühte kinnistunud vastet ei ole. Kõige täpsem on öelda „halbade uudiste lõputu kerimine“, argikeeles piisab ka lihtsalt lõputust kerimisest.

Harvardi ülikooli terviseväljaande Harvard Health selgituse järgi levis sõna koroonapandeemia ajal, kui inimesed jälgisid päevast päeva nakatumiste ja surmade arvu. Oxfordi sõnaraamatu koostajad tõstsid selle 2020. aastal aasta sõnade hulka. Pandeemia sai läbi, harjumus jäi.

Tuttav pilt võib olla selline. Kell on 23, lebad voodis ja tahad „ainult korra“ uudised üle vaadata. Kõigepealt sõda, siis elektri hind, siis kellegi vihane kommentaar, siis video, mis algas iseenesest. Kui lõpuks kella vaatad, on südaöö möödas, uni läinud ja tuju kehvem kui enne.

Miks me ei suuda kerimist lõpetada?

Põhjuseid on kaks ja kumbki neist ei ole nõrk iseloom.

Aju peab halba uudist tähtsaks

Inimese tähelepanu haakub ohuga kergemini kui rahuliku infoga. See on vana ellujäämismehhanism: kes märkas ohtu esimesena, jäi ellu. Uudisvoos töötab sama refleks edasi, ainult et ohud on nüüd teisel pool maakera ja diivanilt ei saa nende vastu midagi ette võtta. Keha reageerib ikkagi. Pinge kasvab ja aju otsib leevendust sealt, kust pinge tuli: järgmisest uudisest.

Rakendus on ehitatud nii, et lõppu ei tule

Paberlehel on viimane lehekülg ja „Aktuaalsel kaameral“ lõputiitrid. Sotsiaalmeedia voos ja paljudes uudisrakendustes peatuskohta ei ole. See on teadlik disainivalik, mille taga on neli võtet.

  • Lõputu kerimine. Sisu laetakse juurde enne, kui jõuad lehe lõppu. Hetke, mil saaksid otsustada, kas jätkata, lihtsalt ei teki.
  • Automaatne esitus. Järgmine video algab ise. Jätkamine ei nõua otsust, lõpetamine nõuab.
  • Muutuv tasu. Enamik postitusi on igavad, aga mõni on väga huvitav, ja sa ei tea kunagi, milline tuleb järgmisena. Harvardi ülikooli teaduskirjutis võrdleb seda mänguautomaadiga: juba 1930. aastatel näitas psühholoog B. F. Skinner, et ettearvamatu tasu paneb katselooma kangi vajutama kõige usinamalt.
  • Algoritmipõhine voog. Rakendus jälgib, mille juures sa peatud, ja pakub sama juurde. Kui peatud ärevate uudiste juures, saad neid aina rohkem.

Ühel pool ekraani on seega väsinud inimene ja teisel pool süsteem, mis on häälestatud tema tähelepanu hoidma.

Euroopa tahab sõltuvust tekitavat disaini piirata

17. septembril 2026 võttis Euroopa Komisjon vastu laste turvalise internetikasutuse määruse eelnõu, mida tuntakse EU KIDS Acti nime all. ERR-i ülevaate järgi läheksid alaealiste kontodel keelu alla sõltuvust tekitavad funktsioonid: lõputu kerimine ilma loomulike pausideta, automaatne videoesitus, algoritmipõhised soovitusvood ja tõuketeavitused uneajal. 2026. aasta septembri seisuga on tegu ettepanekuga, mille üle peavad veel läbi rääkima Euroopa Parlament ja liikmesriigid.

Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteadur Grete Arro ütles samal päeval ERR Novaatorile, et ainult vanusepiirist ei piisa. Muuta tuleb platvorme endid, näiteks piirata manipuleerivaid soovitusalgoritme ja lõputut kerimist.

„Me reguleerime väga paljude toodete omadusi ja ütleme, et seda ei ole lubatud turule lasta. On aeg teha seda nüüd sotsiaalmeediaga,“ lausus Arro.

Tema sõnul ei puuduta võimalik kahju ainult lapsi ja noori, vaid ka täiskasvanuid.

Sinu jaoks on siin kaks järeldust. Kui seadusandja peab neid võtteid nii mõjusaks, et tahab need laste kontodel keelata, siis ei ole sinu raskus lõpetada kujutlus. Ja kuna täiskasvanute kontosid eelnõu ei puuduta, tuleb peatuskohad esialgu endal ehitada.

Mida ütlevad uuringud meeleolu, ärevuse ja une kohta?

Seda harjumust on uuritud alles mõned aastad, kuid pilt on üsna ühtlane.

Meeleolu ja tervis. Texase tehnikaülikooli teadlane Bryan McLaughlin ja tema kolleegid küsitlesid 1100 USA täiskasvanut. 16,5 protsendil oli uudiste tarbimine tõsiselt probleemne: uudised haarasid nad endasse, mõtted keerlesid nende ümber ka muul ajal ja see segas igapäevaelu. Selles rühmas ütles 73,6 protsenti, et kogeb vaimse tervise vaevusi üsna palju või väga palju. Ülejäänute seas oli neid 8 protsenti. Kehalisi vaevusi koges samal määral 61 protsenti, teistest 6,1 protsenti.

Heaolu. Türgi teadlaste töö ajakirjas Applied Research in Quality of Life koosnes kolmest uuringust, kus osales kokku üle 1200 inimese. Rohkem kerijad kartsid sagedamini millestki ilma jääda ja kaldusid sotsiaalmeediat sundkorras kasutama. Nende eluga rahulolu ja vaimne heaolu olid madalamad ning seos kulges läbi psühholoogilise pinge: kerimine käis käsikäes ärevuse ja stressiga, need omakorda kehvema heaoluga.

Ärevus. Austraalia Flindersi ülikooli juhitud uuring 800 üliõpilasega Iraanis ja USA-s leidis, et sagedane sünge sisu kerimine oli seotud eksistentsiaalse ärevusega ehk murega elu mõtte ja surma pärast. Iraani valimis ennustas see ka umbusku teiste inimeste vastu.

Uni. Norra rahvatervise instituudi uuringus osales 45 202 üliõpilast vanuses 18–28. Iga lisatund ekraani ees pärast voodisse minekut tähendas unetuse sümptomite 59 protsenti suuremat šanssi ja keskmiselt 24 minutit lühemat und. Seejuures ei olnud vahet, kas voodis vaadati sotsiaalmeediat või midagi muud: luges ekraaniga veedetud aeg. Harvard Health nimetab kerimise kehaliste kaaslastena veel peavalu, lihaspinget ning kaela- ja õlavalu.

Üks aus märkus. Peaaegu kõik need uuringud on ühekordsed küsitlused, mis näitavad seost, mitte põhjust. Võimalik, et ärev inimene kerib rohkem, mitte ainult vastupidi. Tõenäoliselt toimib see mõlemat pidi ja just seepärast tasub ring kuskilt katkestada.

7 sammu, kuidas doomscrolling lõpetada

  1. Mõõda üks nädal. Vaata telefoni ekraaniaja aruandest (iPhone’is Ekraaniaeg, Androidis Digitaalne heaolu), kui palju aega läheb uudistele ja sotsiaalmeediale. Pane number raisatud aja kalkulaatorisse ja näed, mida see aasta peale tähendab.
  2. Anna uudistele kindel aeg ja koht. Näiteks hommikukohvi kõrvale ja pärast tööd, kummalgi korral veerand tundi. Mitte voodis ja mitte esimese asjana pärast ärkamist.
  3. Lülita välja uudiste ja sotsiaalmeedia tõuketeavitused. Päriselt tähtis uudis jõuab sinuni niikuinii. Teavitus on uks, mille kaudu kerimine algab.
  4. Ehita peatuskohad ise. Keela automaatne esitus, pane rakendustele päevane ajalimiit ja kasuta taimerit. Harvard Health soovitab proovida ka halltoonides ekraani, sest värvitu voog köidab vähem.
  5. Vii telefon ööseks magamistoast välja. Osta äratuskell. McLaughlin kirjeldab oma ülikooli väljaandes sama reeglit: enne und ta uudiseid ei loe ja seadmed lähevad kinni tund enne magamaminekut.
  6. Vaheta voog millegi vastu, millel on lõpp. Teleuudised, raadiouudised, päevalehe uudiskiri, paberleht või pikem ajakirjalugu annavad ülevaate ja saavad otsa. Uudistest täielikult loobuda McLaughlin ei soovita, sest nii ei muutu sinu suhe uudistega, kasutamine jääb lihtsalt ajutiselt pausile.
  7. Pane õhtusesse auku midagi muud. Raamat öökapil, jalutuskäik, kõne sõbrale, ristsõna. Harjumus ei kao tühja koha peale, see vajab asendust.

Rohkem ideid õhtuks leiad loost kuidas nutiseadmed mõjutavad unekvaliteeti.

Mida teha hetkel, kui avastad end kerimas?

Plaanist hoolimata tabad end mõnikord ikka poole kerimise pealt. See on normaalne. Siis aitab lühike järjekord.

  1. Nimeta, mis toimub. Ütle mõttes: „Ma kerin praegu.“ Ilma hinnanguta. Juba märkamine katkestab autopiloodi.
  2. Küsi endalt kolm asja. Mida ma siia otsima tulin? Kas ma sain selle kätte? Kuidas ma end praegu tunnen? Flindersi uuringu juhtivautor Reza Shabahang soovitab sama: pane tähele, kuidas loetu mõjutab su tundeid ja mõtteid.
  3. Pane telefon käest, ekraan allapoole, ja tõuse püsti. Joo klaas vett, vaata aknast välja, hinga paar korda aeglaselt välja. Keha peab saama märku, et oht ei ole selles toas.
  4. Kui uudis jäi kripeldama, tee üks päris tegu. Anneta, kirjuta lähedasele, pane end vabatahtlikuks kirja. Tegutsemine maandab abitust paremini kui järgmine pealkiri.

Millal tasub abi küsida?

Kui ärevus, unetus või masendus on kestnud nädalaid ja segab tööd, kooli või suhteid, siis ei ole küsimus enam ainult telefonis. Räägi perearstiga või loe nõuandeid lehelt peaasi.ee. Lapsed ja noored ning nende vanemad saavad helistada lasteabi numbril 116 111.

Kui tahad teada, kus sa oma telefonikasutusega praegu oled, tee ära nutisõltuvuse test. Sellest, kuidas pidev infovoog pinget kasvatab, räägib lähemalt lugu nutiseadmete mõjust stressile. Värskeid uuringuid ja uudiseid kogub meie meediapank.

Allikad

Korduma kippuvad küsimused

Kas doomscrolling on sõltuvus?

Ametlik diagnoos see ei ole ja seda artiklit ei tasu diagnoosina võtta. Teadlased kirjeldavad seda kui probleemset harjumust, millel on sõltuvusega sarnaseid jooni: uudised haaravad endasse, mõtted keerlevad nende ümber ka muul ajal ja kasutamist on raske piirata. Kui kerimine segab und, tööd või suhteid ja sa ei saa sellele ise piiri pandud, tasub rääkida perearsti või vaimse tervise spetsialistiga.

Kas peaksin uudiste lugemise täiesti ära lõpetama?

Ei pea. Probleemset uudistetarbimist uurinud Bryan McLaughlin hoiatab täieliku vältimise eest, sest nii ei muutu sinu suhe uudistega, kasutamine jääb lihtsalt pausile. Parem on valida kindel aeg ja vorm, millel on lõpp: teleuudised, uudiskiri, paberleht või pikem lugu. Nii oled toimuvaga kursis, aga sa ei jää voogu kinni. Enne und tasub uudised siiski vahele jätta.

Miks ma kerin kõige rohkem õhtul voodis?

Õhtul oled väsinud, päeva kohustused on läbi ja telefon on käeulatuses. Voos ei ole lõppu, mis ütleks, et nüüd on aeg magama jääda. Norra uuring 45 202 üliõpilasega näitas, et iga lisatund ekraani ees pärast voodisse minekut oli seotud unetuse sümptomite 59 protsenti suurema šansi ja 24 minutit lühema unega. Kõige lihtsam lahendus on laadida telefoni ööseks teises toas ja kasutada äratuskella.

Kas lõputu kerimine mõjutab ka lapsi ja teismelisi?

Jah, ja just laste pärast tahab Euroopa Komisjon 17. septembril 2026 esitatud eelnõuga keelata alaealiste kontodel lõputu kerimise, automaatse videoesituse ja algoritmipõhised soovitusvood. Tervise Arengu Instituudi andmetel veedab Eestis 11–15-aastastest tüdrukutest 63 protsenti ja poistest 47 protsenti suhtlusvõrgustikes vähemalt kaks tundi päevas. Mure korral saab nõu lasteabi numbrilt 116 111.

Mille poolest erineb doomscrolling tavalisest uudiste lugemisest?

Tavalisel uudiste lugemisel on eesmärk ja lõpp: tahad teada, mis juhtus, loed läbi ja lähed edasi. Doomscrolling'ul eesmärki ei ole. Sa kerid edasi, kuigi uut infot enam ei tule, tuju läheb kehvemaks ja lõpetada on raske. Hea kontrollküsimus on: mida ma siia otsima tulin ja kas ma olen selle juba kätte saanud? Kui vastus on jah, on aeg telefon käest panna.

Teemad: Nutisõltuvus Vaimne tervis

Kui suur roll on telefonil sinu elus?

Tee 3-minutiline nutisõltuvuse test ja saa isiklik tagasiside.

Tee test

Loe lisaks

Sarnased postitused