Liigu sisu juurde

Nutitelefonid koolis: mida seadus nõuab ja mida koolid teevad

Lugemise aeg: 8 minutit

Eestis ei ole üleriigilist nutitelefonide keeldu koolis. Alates 1. septembrist 2025 peab aga iga kool koos kogukonna, hoolekogu ja koolipidajaga kokku leppima isiklike nutiseadmete kasutamise põhimõtted ning kirjutama reeglid oma kodukorda. Seepärast on lahendused kooliti erinevad: ühes on telefon päev läbi kapis, teises klassi seinataskus, kolmandas magnetlukuga kotis.

Siit leiad, mida määrus täpselt nõuab, kuidas Eesti koolid ja naaberriigid asja lahendavad, mida uuringud tulemuste kohta ütlevad ning kuidas teha reeglid, mis päriselt toimivad.

Mida seadus Eesti koolilt nõuab?

Nõue tuleb 1. septembril 2025 kehtima hakanud määrusest, mis seab nõuded üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale. Selle § 19 lõige 3 ütleb: „Koolis tuleb koostöös kogukonna, kooli hoolekogu ja kooli pidajaga töötada välja isiklike nutiseadmete kasutamisega seonduvad põhimõtted ning kehtestada neid põhimõtteid aluseks võttes asjakohased reeglid kooli kodukorras, kaasates võimaluse korral teadlasi ja eksperte.“

Koolil on seega kaks kohustust: algatada arutelu kooliperega ja panna kokkulepitu kodukorda kirja. Mida täpselt lubada või keelata, määrus ei ütle. Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustehnoloogide Liit ja Tervise Arengu Instituut koostasid koolidele abiks juhendmaterjalid.

Ühtset korda ministeerium teadlikult ei kehtestanud. „Meie lauskeeldu, et ei tohi kasutada nutitelefone terve koolipäeva jooksul, pigem ei poolda,“ ütles ministeeriumi peaekspert Merili Murakas ERR-ile 2025. aasta septembris. Ministeerium viitab koolide autonoomiale, kuigi kodanikuühendused ja 35 teadlast on nõudnud ühtseid reegleid. UNESCO loeb Eesti nende riikide hulka, kus üleriigilist keeldu pole, kuid koolid on kohustatud piirangud ise paika panema.

Miks koolid telefone piiravad

Tervise Arengu Instituudi andmetel tunnistab 65 protsenti Eesti 15–16-aastastest, et veedab sotsiaalmeedias liiga palju aega. Pooled 11–15-aastased on väljaspool kooli ekraani taga vähemalt neli tundi päevas. Ministeeriumi juhend selgitab vanematele, et tähelepanu on õppimise keskne eeldus ning sotsiaalmeedia ja mängud on ehitatud seda endale haarama.

Õpilaste endi suhtumine on vastuoluline. PISA 2022 uuringus nõustus 71 protsenti Eesti noortest, et koolis on vaja osaliste koostöös reeglid kehtestada. Samas oli 95,5 protsenti vastanutest telefonide piiramise vastu. Juhendi autorid järeldavad, et vajadusest saadakse aru, kuid ilma välise toeta ei olda valmis piiranguid järgima.

Koolid on tegutsenud kiiresti. Haridustehnoloogide liit kogus 2025. aastal tagasisidet 166 koolilt ja neist 89 protsenti oli nutiseadmete reeglid kehtestanud või kehtestamas.

Kuidas Eesti koolid seda lahendavad

Kapp või muu hoiukoht

Vanalinna Hariduskolleegiumi põhikooli õpilastele on ette nähtud kapid, kuhu saab telefoni koolipäevaks hoiule panna. Tunnis peab telefon olema hääletu ja kotis. Juhend soovitabki eraldi hoiukohta: koolide kogemus näitab, et kotis või taskus oleva telefoni puhul ei pruugi reegel piisavalt hästi toimida. Mida kaugemal seade on, seda väiksem on kiusatus.

Seinataskud klassis

Pärnu Tammsaare Koolis valmisid klassidesse telefonitaskud koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskusega. Kui hoiukoht on klassiruumis, peab seade juhendi järgi olema välja lülitatud või lennurežiimil, et see tundi ei segaks ja sellega ei saaks klassis toimuvat salvestada.

Magnetlukuga kotid

Tõrvandi Kool võttis 2024. aasta sügisel kasutusele nutikotid. Väike magnetlukuga kott mahub seljakotti, nii et telefon jääb terveks päevaks õpilase valdusse, ja avaneb magnetnupuga kooli peauksel. Süsteem on vabatahtlik ja kool valmistas seda koos kogu kooliperega ette pool aastat. „Lapsed ise võtavad vastutuse, panevad nutiseadmed kotti ja hoolitsevad selle eest ise,“ ütles direktor Kristi Aria ERR-ile. Tema sõnul ütlevad õpetajad, et elu on palju rahulikum.

Vanuse järgi erinevad reeglid

Tallinna Arte Gümnaasiumi algkoolis ei ole nutitelefoni kasutamine lubatud ühelgi ajahetkel, gümnaasiumiastmes on see keelatud tundides. See on Eestis levinud muster: juhendi järgi on I ja II kooliastmes isiklikud nutiseadmed enamasti keelatud, III kooliastmes ja gümnaasiumis on piiranguid vähem. Mitu kooli kasutab õppetööks ainult kooli seadmeid, et isikliku telefoni väljavõtmine ei tooks kaasa uusi segajaid.

Mida teevad naabrid

Läti seim laiendas 2026. aasta märtsis koolide telefonikeeldu. Varem kehtis see 1.–6. klassis, 1. juunist 2026 tohib mobiiltelefoni koolis kasutada alles alates kümnendast klassist. Erandi võib teha õpetaja, kui telefoni on vaja õppetöös.

Soomes jõustus 1. augustil 2025 põhihariduse seaduse muudatus. Tunnis ei tohi õpilane telefoni ega muud mobiilseadet kasutada muidu kui õpetaja loal õppimiseks või tervise pärast. Vahetundide ja söögiaegade reeglid otsustab iga kool oma kodukorras.

Taani valitsus otsustas 2025. aasta veebruaris laste heaolu komisjoni soovitusel keelata nutitelefonid koolides nii tunnis kui ka vahetunnis. Sama aasta septembris leppis parlamendi lai enamus kokku mobiilivabades rahvakoolides ja järelhoius, eranditega tervise ja erivajaduste puhuks.

Üleilmne suund on sama. UNESCO andmetel oli 2026. aasta märtsiks riiklik telefonikeeld koolides 114 haridussüsteemis ehk 58 protsendis riikidest. 2023. aasta suvel oli see näitaja 24 protsenti.

Kas telefonikeeld parandab õpitulemusi?

Siin on uuringud ootustest tagasihoidlikumad. Novaator vahendas 2026. aasta mais analüüsi, mis hõlmas rohkem kui 40 000 kooli andmeid aastatest 2019–2026 ja uuris, mis juhtub, kui telefonid lukustatakse koolipäevaks magnetkottidesse. Testitulemused keskmiselt peaaegu ei paranenud, väike edasiminek ilmnes vaid gümnaasiumiastme matemaatikas. Õpilaste heaolu esimesel aastal langes ja teisel aastal paranes, mida teadlased peavad kohanemiseks. Koolis käimine, tähelepanu tunnis ja küberkiusamise tajumine oluliselt ei muutunud.

Birminghami Ülikooli SMART Schools uuringus intervjueeriti 177 õpilast, vanemat ja õpetajat seitsmes Inglismaa koolis. Piirangutega koolides suheldi päeva jooksul rohkem silmast silma. Samas võttis osa õpilasi kaotatud telefoniaja tasa une ja liikumise arvelt ning sotsiaalmeedias alanud tülid jõudsid kooli ka siis, kui telefonid olid kapis. Uuringu juht professor Victoria Goodyear võttis selle kokku nii: telefonipoliitika ei ole imerohi.

Euroopa Liidu kooliharidusplatvormi ülevaade Prantsusmaa, Ungari, Itaalia ja Rootsi kogemusest jõudis sarnase tulemuseni. Platvormi küsitluses nimetas 62 protsenti vastanutest peamise kasuna õpilaste omavahelist suhtlemist ning õpetajad märkasid sügavamat keskendumist. Kiusamine aga ei kadunud, vaid kolis sageli õhtutesse ja nädalavahetustesse. Kõige paremini toimisid reeglid, mis olid koolipere endaga koos välja töötatud.

Teisalt viitab ministeeriumi juhend Tallinna Ülikooli analüüsile, mille järgi parandab telefonide piiramine klassiruumis õpitulemusi eelkõige neil, kel õppimine on seni kehvemini läinud. Aus kokkuvõte on, et hea reegel teeb koolipäeva rahulikumaks ja vahetunnid seltsivamaks, kuid õhtust ekraaniaega ja und see ei lahenda. See osa jääb kodule.

Kontrollnimekiri hoolekogule: reeglid, mis päriselt toimivad

Hoolekogu on määruses nimeliselt kirjas, seega on vanemate esindajatel õigus kaasa rääkida. Ministeeriumi juhendi ja 166 kooli tagasiside põhjal tasub üle kontrollida need punktid.

  1. Alusta eesmärgist. Reegel ei ole piirang piirangu pärast, vaid osa heast õpikeskkonnast. Kui kodukorras on reeglid juba olemas, vaadake koos üle, kuidas need toimivad.
  2. Kaasa kõik õpilased, mitte ainult õpilasesindus. Noored järgivad kokkulepet meelsamini, kui on ise otsustamises osalenud.
  3. Kata kogu koolipäev ja kõik seadmed. Vahetunnid on sageli kõige nõrgemalt reguleeritud. Kirja tuleks panna ka nutikellad, kõrvaklapid ja kõlarid.
  4. Eelista eraldi hoiukohta. Õpilane peab saama seadme ise ära panna, sellele vajadusel ligi pääsema ja selle koju kaasa võtma.
  5. Paku vahetunniks asendust. Lugemisnurk, ronimissein, pallimäng saalis. Küsi ideid õpilastelt ja vii need ellu.
  6. Pane erandid kirja. Tervisest ja hariduslikust erivajadusest tulenev kasutus lepitakse eraldi kokku ning kodukord ütleb, kes loa annab. Vanem saab lapsega päeva jooksul ühendust kokkulepitud numbri, näiteks kooli kantselei kaudu.
  7. Kirjelda tagajärjed. Levinud astmed on vestlus, kirjalik märkus ja seadme hoiulevõtmine koolipäeva lõpuni, mida lubab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58. Hoiulevõtmine protokollitakse ja meeldetuletus peaks olema rahulik ning hinnanguvaba.
  8. Õpetajad ühel meelel ja eeskujuks. Kui üks õpetaja on range ja teine ei reageeri üldse, reegel ei kinnistu. Osa koole on kodukorda kirjutanud, et ka õpetaja telefon on koolipäeval hääletu.
  9. Vaata reeglid kord aastas üle. Kogu õpilastelt ja vanematelt tagasisidet ning tutvusta korda igal sügisel uuesti, ka uutele peredele.

Mida saad lapsevanemana teha

  • Loe läbi oma kooli kodukord ja räägi lapsega, miks reegel on olemas. Juhendi sõnul toimivad reeglid kõige paremini siis, kui neid toetatakse ka kodus.
  • Ära helista ega kirjuta lapsele koolipäeva ajal. Kiire asja jaoks kasuta kooliga kokkulepitud kanalit.
  • Kui lapsel nutitelefoni veel ei ole, ei pea seda kooli pärast ostma. Õppetunnis vajalikud digiseadmed peab tagama kool.
  • Jälgi õhtuid. Kui koolis kaotatud telefoniaeg tehakse tasa une arvelt, on kasu väike. Loe, kuidas nutiseadmed mõjutavad unekvaliteeti, ja leppige kodus kokku nutivaba pereelu reeglid.
  • Arvutage raisatud aja kalkulaatoriga koos välja, kui palju tunde ekraan aastas võtab. Number räägib vahel selgemalt kui keeld.
  • Kui kahtlustad, et asi on harjumusest tõsisem, tee koos lapsega nutisõltuvuse test ja loe, kuidas nutisõltuvus lastel arengut ja õppimist mõjutab.

Tõsise mure korral räägi klassijuhataja või koolipsühholoogiga, pöördu perearsti poole, vaata lehte peaasi.ee või helista lasteabi numbril 116 111.

Allikad

Korduma kippuvad küsimused

Kas Eestis on nutitelefonid koolis keelatud?

Üleriigilist keeldu ei ole. Alates 1. septembrist 2025 kohustab määrus iga kooli töötama koos kogukonna, hoolekogu ja koolipidajaga välja isiklike nutiseadmete kasutamise põhimõtted ning kehtestama reeglid kodukorras. Seetõttu sõltub vastus koolist: osas koolides on telefon terve päeva hoiul, teistes on keelatud ainult tunnis kasutamine. Täpse korra leiad oma kooli kodukorrast.

Kas õpetaja tohib õpilaselt telefoni ära võtta?

Jah, kui õpilane kokkulepitud reeglitest kinni ei pea. Ministeeriumi juhendi järgi annab selleks aluse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58. Juhendi näidistekstis võetakse seade hoiule koolipäevaks, hoiulevõtmine pannakse kirja ja telefon tagastatakse õpilasele päeva lõpus. Korduva rikkumise korral võib kool anda seadme tagasi lapsevanemale. Täpne kord peab olema kirjas kooli kodukorras.

Mis saab siis, kui lapsel on telefoni vaja tervise pärast?

Ministeeriumi juhend näeb ette, et meditsiinilistest või muudest põhjustest tulenevad erivajadused lepitakse eraldi kokku õpilase, lapsevanema ja kooli määratud isiku vahel. Haridusliku erivajaduse korral annab koolijuht või tema määratud inimene seadme kasutamiseks tähtajalise või tähtajatu loa. Räägi vajadusest klassijuhatajaga ja palu kokkulepe kirjalikult fikseerida, et see oleks teada kõigile õpetajatele.

Kuidas saan lapsega koolipäeva ajal ühendust, kui telefon on kapis?

Juhendi soovituse järgi helistab vanem erandkorras kokkulepitud numbrile, näiteks kooli kantseleisse, või võtab ühendust klassijuhatajaga. Kool peab selle kanali kodukorras nimetama. Õpilasel peab olema võimalus vajadusel oma seadmele ligi pääseda ja koolitöötajalt helistamiseks luba küsida. Tavalised asjad, näiteks trenni aeg või kojutulek, tasub kokku leppida hommikul enne kooli.

Kas telefonikeeld vähendab koolikiusamist?

Uuringud seda üheselt ei kinnita. Rohkem kui 40 000 kooli hõlmanud analüüsis küberkiusamise tajumine pärast telefonide lukustamist oluliselt ei muutunud. Euroopa Liidu kooliharidusplatvormi ülevaate järgi kolib kiusamine sageli õhtutesse ja nädalavahetustesse. Birminghami Ülikooli uuringus jõudsid sotsiaalmeedias alanud tülid kooli ka siis, kui telefonid olid kapis. Seepärast on telefonireeglite kõrvale vaja eraldi kiusuennetust.

Teemad: Laste nutisõltuvus

Töövihik lapsevanemale

Nutivaba laps algab nutivabast lapsevanemast

Seitse sammu, mida saad teha juba täna õhtul, koos lausetega, mida lapsele öelda. Lisaks vanusespikrid ja täidetavad pere kokkulepped.

4,90 € Vaata töövihikut

Loe lisaks

Sarnased postitused